Islandi kaarte

Islandi kaart

Islandis paiknevate vulkaanide asukohad

Island kosmosest

Kuidas saab kohale?

Islandile oleks kõige kasulikum reisida lennukiga, sest see oleks kõige kiirem ning ka mugavam. Reis võib sinna Eestist kesta umbes neli-viis tundi. Soovitavalt enne minekut konsulteerida mõne reisimisfirmaga, sest nemad suudavad anda teile parimat infot turvaliselt ja mõnusalt kohale jõudmiseks. Reis (lennupiletid) võib maksma minna umbes 4000-10000 krooni.

Haridus

Põhihariduse saamiseks peavad Islandi lapsed koolis käima 10 aastat. Kooli minnakse 6-aastaselt. Enne kooliminekut saab soovi korral läbida ka eelkooli. Õppeaasta jaguneb kevad- ja sügissemestriteks. Kool algab 1. septembril ja lõpeb 31. mail. Islandis on hõredalt asustatud piirkondi ja seetõttu on paljud lapsed sunnitud elama koolinädala ühiselamus või sõitma koolibussiga pikki vahemaid.

Pärast põhikooli lõpetamist on võimalik õpinguid jätkata keskkoolis või kutsekoolis. Kaubandusülikooli lõpetanud võivad osaleda ülikooli sisseastumiseksamitel. Kutseoskusi saab omandada merekoolis, kalatööstuskoolis, tehnikumis, põllumajanduskoolis või kunstikoolis. Ka haigla hooldusõe ameti saab omandada kodumaal. Ametit õpitakse 3-4 aastat.

Islandis on kümme kõrgkooli. Näiteks võib tuua Islandi, Reykjavíki ja Akureyri ülikoolid, pedagoogiline kõrgkool ning hiljuti avatud kõrgem kunstikool.

Üht-teist saab aga õppida ainult välismaal (nt arhitektuuri). Mõned inimesed on omandanud teadmisi ning oskusi Soomes ja Rootsis.

Loodus

TaimestikTaimed katavad vaid väiksemat osa saarest. Jökullidel ei kasva midagi, peaaegu paljad on ka liivikud ja sisemaa laavaväljad. Põhja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. Õiget metsa pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud. Vähesedki suuremad puud raiusid viikingid pärast saare asustamist maha.

 Loomastik

Islandi ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki. Maismaaimetajatest elas saarel enne inimasustuse teket vaid polaarrebane. Suhteliselt vaeses maismaaelustikus on olulisel kohal linnud, Islandil on kohatud 369 linnuliiki (2006). Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Saart ümbritsev meri on kalarikas, sisevetes elavad nt lõhilased.

Jõed

Rannikualadel leidub tihedalt väikeseid ojasid. Suuremad jõed lähtuvad liustikest ja voolavad laavaplatoo lõhede kohale tekkinud orgusid pidi. Suvel, kui liustikuääred sulavad, on nad rohkeveelised, vesi aga on moreenist ja liivast sogane. Talvel jäävad need veevaeseks ja vesi selgineb.

Seal, kus jõed laskuvad alla platoo pangastelt või laavavooludelt, paiknevad kärestikud või maalilised joad. 44 meetri kõrgune Dettifoss on kõige veerikkam juga Euroopas.

Järved

Järvi on Islandil vähe. Üle 5 ruutkilomeetrise pindalaga järvi on 27.

Kliima

Islandi kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel, sooja Põhja-Atlandi hoovuse haru edelarannikul ja külma Ida-Grööni hoovuse harud põhja- ning idarannikul, samuti absoluutsed kõrgused saarel. Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel. Rannikulgi on suvi lühike ja vilu. Laavaplatoodel on suvi märksa jahedam, jökullide otsas seda aga polegi. Talv on Põhja-Atlandi hoovuse mõjul siiski suhteliselt pehme. Sademeid toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid.

Island

Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel. Ta asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahel.

Tähtsaimad andmed

1) Pindala: 103 000 km².

2) Rahvaarv: 309 699 .

3) Rahaühik: kroon (ISK)

4) Pealinn: Reykjavik

5) Riigikeel: Islandi 

6) Riigilipp:

7) Islandi vapp:

Maakaart :

Muud huvitavat President: Ólafur Ragnar Grímsson
Peaminister: Geir Hilmar Haarde
Riigihümn: Lofsöngur
Rahvastiku tihedus: 3,0 in/km²